Tambet Tamm: Suur Tühemik (katkend) ........ "Lähme nüüd asja juurde," võttis Piloot ohjad enda kätte. "Meie andmete põhjal lahkusid inoorid oma asualalt hoopis teises suunas, sina aga oled huvitaval kombel eriti kõrvalisse kanti ära eksinud." "Mis meie lahkumisse puutub, siis ärge lootkegi, et me teie viletsat laevastikku ja eriti seda G-2-e siin kartsime." "See ei ole G-2, vaid GDF-3, ainueksemplar, üks kolmest selle klassi laevast, mis kunagi üldse ehitatud on. Ning ära püüa juttu mujale veeretada. Lao lagedale, mida sa siin planeedil teed. Kes teab, ehk oled sa mingi desertöör?" Inoor vedas näole midagi muigetaolist. "Enamiku teiste inooride arvates on sul õigus. Tegelikult pooldan ma sama ühist eesmärki, mis nemadki, kuid mina eelistan selle jaoks efektiivsemaid vahendeid." "Mis siis see ühine eesmärk on?" uuris Piloot. "Kõik peale enda ära tappa?" Inoor mõõtis teda üleoleva pilguga. "Kuna teist meile niikuinii mingit takistajat pole, siis ma võiksin isegi seda teile öelda. Teadke siis, et Universum saab tulevikus olema inooride ainuomandus. Kõik teised eluvormid peavad surema." "Kas sa ise ka usud oma juttu? Te tahate kogu maailma vallutada? Ära pane tähele, kuid see on teostumatu." "Selles ei maksaks nii kindel olla. Muidugi, igal juhul võtab see väga palju aega." "Milline on siis teie taktika..." - Piloot krimpsutas nägu - " "Maailma vallutamisel"?" "Väga lihtne skeem," arvustas silmnähtavalt jutuhoogu sattunud inoor. "Me tungime suure invasioonilaevastikuga mõnda galaktikaparve. Seejärel vallutame endale mõned galaktikad, mille vastupanujõud on väiksem. Seal elavad vähearenenud eluvormid hävitame me järk-järgult, need tsivilisatsioonid, mis suudavad meie heaks töötada, jätame alles. Konkreetselt Kesktsooni juures asuva koloonia puhul polnud meil siiski selliseid endale allutatud rahvuseid, sest meie hõivatud aladel elasidki ainult eelnimetatud vähearenenud eluvormid. Oma kolooniatesse rajame me oma sõjatööstuse ja paigaldame sidesegajad, et keegi ei näeks, millega me tegeleme. Pärast seda sammu suurem osa laevastikust lahkub uut vallutusobjekti otsima, jättes igasse koloniaalgalaktikasse ühe laevastiku. Seal valmistatakse teiste tsivilisatsioonide jaoks varjatult uusi laevastikke ning taastatakse oma võimsust. Aeg-ajalt käib mõni eskaader ümbruses elavaid tsivilisatsioone kimbutamas, et nood ei mõtleks, nagu oleks meie sõjaline jõud kahanenud. Umbes 800 aasta pärast on meie sõjatööstus tütarlaevastiku algse invasioonilaevastiku suuruseks paisutanud. Selleks ajaks on tavaliselt ressursid otsas ja kauemaks jääda pole mõtet. Laevastik lahkub ning kohalikud jäävad pika ninaga." "Väga teravmeelne," ütles Piloot irooniliselt. "Aga mis teil sellest kõigest kasu on, kui te oma kolooniatelähedased tsivilisatsioonid alles jätate?" "Me pole teid veel hävitama hakanud. Lõplikule rünnakule eelneb aastatuhandete pikkune paljunemisprotsess. Tütarlaevastikud kasvavad ja kogunevad teatavates Universumi paikades. Kui me Suure Tühemiku äärest lahkusime, oli meil ainuüksi lahingulaevu 20 000. Meie 3. Järgu kogunemiskohas ootab meid 2300 laevastiku jagu laevu. See protsess on juba nii kaugele arenenud, et seda ei saa enam peatada, vaid ainult edasi lükata." "Kui leiduks piisavalt võimas ja tehniliselt arenenud tsivilisatsioon..." alustas Zend. "Selliseid pole me veel kohanud." "Täielikku võimsust ei saavuta te kunagi," teatas Piloot. "Miks mitte?" "Sest te ei suuda igaveseks hävitada kõiki eluvorme siit Universumist," väitis Piloot. "Kui te ka iga viimse planeedi purustate või mürgitate, aja jooksul tärkab igalt poolt ikkagi kasvõi kõige primitiivsemaid eluvorme." "Me teadvustame seda endale," vastas inoor kõrgilt. "Aga kui me juba alustame tehniliselt arenenud tsivilisatsioonide hävitamist, siis saame enda kätte ka nende tehnoloogia. Kindlasti tunneb mõni rahvus ajas rändamise saladust, kuid ei julge seda kasutada..." "Ja siis?" ei taibanud Piloot. "Me läheme ajahetke, kus elu alles arenema hakkas ning muu massi hulgast eraldusid inooride esivanemad. Tarbetud eluvormid me hävitame ning muudame tingimused nende taastekkeks võimatuks. Mis sellest järeldub?" "Te olete enda kätte saanud terve Universumi ajaliini," arutles Piloot. "Edasi hakkate toimima teiste ajaliinide puhul?" "Milleks selline vaev!" põlastas inoor. "Me läheme veelgi kaugemale minevikku, kui kõik alles tekkis. Suur Pauk... see on hetk, mil eraldusid kõik võimalused: ajaliinid, dimensioonid ja universumid. Me muudame ajaloo alguse kulgu... Me teeme nii, et tekiks ainult üks reaalsus: meie Universum..." "Ja mis te sellest kasu saate?" ärritus Zend. "Olete maailmas üksi, kõik võimalused on ammendatud. Hakkate veel omavahel sõdima. Ja mis on kogu selle tapmise mõte?" "Mõistatage. Kui on olemas ainult üks universum ja üks eluvorm, kuid lõpmatu arvu eluvormide ja isendite eluenergia..." "...Siis langeb see kõik teie peale!" hüüdis hasarti sattunud Piloot. "Teist saavad mingid üliolendid, ei, isegi mitte seda, teist saavad jumalad! Teie jaoks pole enam miski võimatu, igaüks teist on suuteline looma endale isikliku universumi! Suuremat võimu pole olemaski!" "Õige! See ongi meie suur siht, mida me nimetame Absoluutseks Olemuseks."