Nad naersid koos sellel virsikuvärvi nõlvakul. Suvises päikeses kuldkollaseks tõmbund rukis oli juba nädal tagasi suurte kombainidega maha võetud. Vaade avanes üle rohelise oru, mis kiiskas kastemärjas hommikuvalguses. Öösel oli vihma sadanud ning niiskemates kohtades olid naise sandaalid vajunud sügavale porri. Piknikukorvis oli ikka veel alles poolik pudel veini ning kolm huulepulga jälgedega klaasi. Sellised hommikud olid selles Jumalast unustatud paigas rõõmsad.
Kunagi olid siin metsad.

nad lõikavad jälle kõik metsad maha. keegi ütles, et kuni viiskümmend hektarit sekundis. alati viirastub kujutluspilt, et seda tehakse ühe koha peal korraga. puud lihtsalt kaovad. võibolla on nad nüüd see raamat mida sa loed või see tapeet sinu seinal

Aga see org pole sugugi halvem variant. Siin olid veel hommikud säilinud.
"Sina vähemalt tulid. Jack lubas, et tuleb kah, kuid tema sõnad jäid vaid sõnadeks," ütles naine järsult naeru katkestades.
"Miks tema siis ei tulnud?" küsis ta vestluspartner ikka veel naerul suuga.
"Ta suri eile."
Vaikus.

ohmygod, siit see tuleb. üle poole aasta üritad ühe tüdruku tõsisemalt ette võtta ja tema vastab sulle millegi väga elulisega

"Sellisel juhul võib talle ju andestada. Kuidas sa üldse saaksidki talle sellist tulemata jätmist ette heita? Surm ei küsi tulles."
"Ta suri nii lollisti. Las ma räägin sulle sellest."

nüüd on hästi. järgmine pool tundi võib igasuguse progressi ära unustada

Naine ja vestluspartner istusid uuesti maha. Ühe pooleldi pehkinud kännu kõrvale. "Tead, see pole eriti pikk jutt, aga ma tundsin, et peaks maha istuma. See asi lihtsalt ei kannata kõrgusi."
Austusest kändude vastu.

nüüd tuleb see loll jutt tolle infantiilist baastardi surma kohta. ma loodan, et see saab ruttu läbi, sest ega ma niisama ei viitsi siia pori sisse istet võtta. ei-ei. viga pole midagi. hea koht chicki ärarääkimiseks. kaks õllet ja praeleivad kah, kui võimalik. minu kulul

"Nagu sa tead oli ta seal teises linnas puuraiduriks. Keskküte oli küll kõik vallutanud, kuid ikkagi leidus vanamutte, kes ei tahtnud seda sisse lasta ning nõudsid tema teenuseid. Võttis metsas puud maha, saagis pakkudeks, lõhkus halgudeks, ladus riita ja tassis tuppa kamina kõrvale. Süütas tule kah kui vaja. Ta elas ära. Vähemalt."
"Seda kindlasti. No kujuta ette, kui kõvasti ta mulle külla juhtudes välja tegi." Mehe nägu oli naerul, nagu meenutaks ta midagi ammust ja väga meeldivat.

alati, kui ma kelleltki võlgu võtan, on see minu raha. alati, kui keegi minult laenab, on see minu raha. ükskõik, kuidas ma asjale ka ei vaataks, peaks mul seda palju olema. aga kus sa sellega

"Võid kihla vedada - sest paar miili linnast väljas oli üks vana loss, kus elas üks miljonärist vanamutt ning sellisesse kohta sa juba nii naljalt mingit keskütet sisse ei pane. Reeglid, tead küll. Aga too naine maksis hästi."
"Miks mulle nii palju ei maksta? Ma tahaksin ka käia heades restoranides lõunat söömas."

mitte siin kuradi pori sees kükitada

"Niisiis…" Naine vajus hetkeks mõttesse, kuid jätkas kohe.
"See vanamutt, teda oli Jacki eluajal nähtud ainult puuhalg käes."
"Tõesti?"

ära jumala eest nüüd küll enne homme õhtut rääkimist lõpeta, mul pole vahepeal midagi teha ja ma suren muidu igavuse kätte ära

"Tõesti. Halunaiseks kutsuti, räägitakse, et Jack vahetanud tal iga päev vana halu uue vastu. Asi töötanud kindla süsteemi järgi - käehalg polnud niisama mingi nipsasi. See valiti alati vastavalt ilmale, tujule ja sündmusele. Halu juures oli arvestatavaid faktoreid nii palju, et ainult vanamutt teadnud neid kõiki. Halg pidi olema sobiva kujuga, niiskusastmega, raskusega, õigete puukahjuritega, sündmusekohaselt kombekast liigist ja täpselt mõõdetud raielõigetega. Sellele lisaks pidi ta olema lõigatud õigelt kõrguselt ja toimimisauradele soodsast metsatukast. Need on muidugi ainult kõige levinumad haluarvestusfaktorid ja sugugi mitte kõige rangemad. Aga anyways - Jack vaene mees olla läinud ühel õhtul lossi, et muti kaminasse tuli süüdata. Enam ta välja ei tulnud, kuid järgmisel päeval naisel enam halgu käes ei olnud."
"Ei tea, mis siis saada võis?"

kurat ma tean küll mis siis edasi sai. tee ometi ruttu. ega ma selleks siia pori sisse nagu kärbes ei maandunud. halujutud my ass. kui kaua võib ühe naisega aega minna?

"Nojah, ja loogiline oleks arvata, et ta ei saanud tükk aega tuld üles ja vanamutt peksis ta haluga surnuks. Kõige viimase allesoleva käevoodisse sobiva haluga kusjuures. Mille mees ise valis talle."
"Näh, see oleks lihtsalt mingi järjekordne linnalegend ja ei midagi muud."
"Täitsa õigus. Selles mõttes me ei tea, mis juhtus. Kuigi eks neilgi ole vast tõepõhi all. Tegelikult helistas Mariel mulle ja rääkis, mis tegelikult oli juhtunud... või mida vähemalt küla peal räägitakse."
"Mida siis?" Mehe hääles oli uudishimu varjund.

see on see koht, kus sa lihtsalt pead teeseldud huvi üles näitama, sest muidu ta arvab, et sa tahad teda ainult seksi pärast ja lood puuhalgudest, mis peaksid olema ühe korraliku suhte põhituumikuks, on sulle täiesti suva

"Ta ütles üldse, et asi puudutavat vanamuti lapselast, üht väikest kaheksa-aastast tüdrukut, kes parajasti tema juures linnaväsimusest puhkas. No too tüdruk mängis maja taga pargis ja hakkas järsku karjuma. Vanaema jooksis lärmi kuuldes ruttu terassi peale vaatama ja kohtas seal nutuse näoga plikatirtsu, kes ütles, et mingi onu oli teda kinni tahtnud võtta..."
"Ma arvasin tegelt juba ammu, et Jack oli mingi imelik mees. Vaata, kuidas ta pidevalt käitus."

ja kuidas ta kogu aeg sinule külge lõi, see vana pervar

"Ei-ei! Asi polnud üldse nii nagu sa arvad, Pierre. Jackiga oli kõik korras. Või vähemalt siis veel. Mingi vaene hallis viltmantlis mees oli öösel üle müüri parki hüpanud, et teeröövlite rünnakute eest varjulises kohas rahulikult magada. Ja kui tüdruk pargis mängides meest nägi, üritas viimane selgitada, et ta on ainult varju otsiv vaene teeline, kes oligi kohe ära minemas, nii et pole põhjust kisa tõsta. Aga tüdruk ehmatas sedavõrd, et oleks kohe häälepaelad valla päästnud, kui hing ehmatusest hetkeks kinni jäänud poleks. Vanamees üritas seda märgates last kätte saada ja tolle suu ära katta, et lärmi ei tõuseks. Tundub, et ta polnud piisavalt osav ja tüdruk jõudis enne halunaisele märku anda."
"Aga mis siis Jackist sai?"

mitu korda võib teemast kõrvale kalduda enne kui inimkeha kasutav tulnukas tuleb ja pastaka läbi su labakäe lööb?

"No Jack lõhkus natuke eemal kamina jaoks puid. Või tähendab, Mariel ütles, et natuke maad eemal, sest selliste suurte kohtade juures on 'natuke maad' väga suhteline mõiste. Kuid ta kuulis seda lapse kisa ja tormas kah appi, ning sealsamas elupuu põõsaste vahel vanamutt teda märkaski. Ta oli sihuke soojavereline, Hispaania juurtega, nagu sa tead. Ekspertiisi järgi olevat Jackile vaid üks kord pähe löödud, kuid seda piisavalt tugevasti, et ta lõplikult suiguks."
"Loll surm jah."

atrofeerunud ajud tuleks ära keelata ja potentsiaal kehasse suunata. justkui jacki vabandus kohaleilmumiseks poleks ikka veel piisav ja siis peab sellest pool tundi pasundama nagu alahinnatud mõistusega teenager, kes arvab, et on kohe-kohe millegi humanistlikkuga hakkama saamas

Vaikus.
"Kuule kell on juba pool seitse, kas sa ei pidanud minema hakkama?"
"Jah, kurat pidin vist küll," Pierre hingas kergendunult sisse ning pani sinise soni tagasi pähe.